Autoriraamat
Solomon`s Song of Songs
2010
serigraafiatrükk
62/100
4000 EEK

Solomon`s Song of Songs
2010
Serigraphy print
62/100
4000 EEK

Jaak Jõerüüt:

Saalomon ja Raul

Kui rikas ka poleks inimene, kui materiaalseks ka poleks parajasti kangestunud see maailmanurk, milles inimene oma elupäevi elab, kui palju inimene oma elu jooksul ka poleks iseenda ees teeselnud kedagi teist, kui meisterlikult ka inimene teistele inimestele poleks elunäidendis näidelnud, ei sure ometi mitte kellegi südames soov millegi HOOPIS MUU järele. Vangi südames, miljonäri südames, presidendi südames, kindrali südames, piraadi südames, hõimupealiku südames, pikamaaautojuhi südames, litsi südames. See MIDAGI muud kehastub mõnikord ühesainsas sõnas, mis on kõikides keeltes olemas. Võib-olla on see sõna Kuningas. Võib-olla Taevas. Või Jumal. Avarus. Armastus. Laps. Lootus. Iisraeli KUNINGAS Saalomon on mees, kellele omistatakse piibli tekst, mida me nimetame Ülemlauluks. ARMASTUSELE on see pühendatud. Armastusele, mis on nii AVAR kui TAEVAS. Niikaua kui maa peal selle tekstiga tegeldakse, ei ole veel kadunud LOOTUS, et maailm ei muutu lõplikult KAUBAMAJAKS.

Rahvusvaheliselt tuntud Eesti kunstnik ja ka paljude TEKSTIDE autor Raul Meel valas peaaegu kolm tuhat aastat vana Ülemlaulu oma vormi ja tulemuseks on raamat (tegelikult mitu raamatut), mille puhul ma võin kasutada ühtainsat sõna: VÕIMAS. Oma näituse jaoks Henry van de Velde projekteeritud Genti Ülikooli kaunite kunstide raamatukogus Belgias, näituse jaoks, mis avati 20. aprillil ja suleti 28. mail, kirjutas ja joonistas ja helindas ta muude visuaalse luule ja heliluule (visual poetry and sound poetry) teoste hulgas „Saalomoni Ülemlaulu“ virtuaalsed raamatud üheteistkümnes keeles; hollandi, prantsuse, saksa, inglise, itaalia, hispaania, portugali, rootsi, vene, soome ja eesti keeles. Praegu on töös sarja viimane, lätikeelne raamat. Trükitud ja kaante vahele köidetud on nendest esialgu ainult ingliskeelne, ja seda haruldust on sada nummerdatud eksemplari. (Eesti saatkond Lätis kinkis ühe kõnealuse raamatu Läti Rahvuslikule Kunstimuuseumile ja teise Läti Rahvusraamatukogule).

Raul Meel sünteesis oma Saalomoni-raamatute tekstpildid tema enda ja teda konsulteerinud tõlkijate valitud, kõige poeetilisematena tundunud piiblitõlgetest. Nende raamatute võrdluses näeme, et eri tõlkijad on algteksti mõistnud ja kujutanud ning tõlkinud üsnagi erinevalt. Nii on aga sündinud raamatud, kus iga keele puhul on tegemist unikaalse teosega, milles iga lehekülg on saanud omaette kunstilise vormi. Iga lehekülg on omaette graafiline leht, kunstiteos – ja üks teise järel nad jutustavad Igivana(de) ja maailmas üldteada heebrea algteksti(de) ning kaasaegse, kongeniaalse kunsti ja poeesia summa annab tulemuse, mille juured ja oksad ulatuvad ühekorraga nii rahvuskultuuridesse kui maailmakultuuri, nii kujutavasse kunsti kui kirjandusse, nii religiooni kui kaasaegsesse tehnoloogiasse.

Minu lugemis- ja vaatlemiselamused on loomulikult subjektiivsed, nii nagu meist igaühe tajumisvõime juba kord on isiklik. Praegu on jutt inglisekeelsest väljaandest. Ma tajun seda raamatut tõepoolest ennekõike võimsana. Tajun kui TERVIKUT. Kahte lihast ja verest inimest, Saalomoni ja Rauli, lahutab teineteisest umbes kolme aastatuhande pikkune ajavahe. Aga kirg, millega nad maailma tajuvad, on ühetugevune. Raul Meel alustas kahekümnenda sajandi kuuekümnendatel aastatel letteristlike luuletuste kirjutamist, ja ühtäkki oli see tegevus sujuvalt üle kasvanud modernseks graafikaks, mis hakkas maailma vallutama. Minu jaoks ei ole see vaid kunstijaloo kuiv lehekülg, sest ma olen olnud pealtnägija. Ma mäletan. Nüüd näen ma ühte järjekordset Rauli sammu lõputul kunstitrepil. Uurin seda paksu haruldast raamatut ega suuda ära imestada, kui loomulik see tundub. Inimesena, kes on oma elus läbi lugenud, läbi vaadanud või läbi lehitsenud tuhandeid raamatuid, tunnistan ma ometi – see on erakordne teos.

Ärgem laskugem siin pikemasse, liialtki ahvatlevasse arutlusse, mis nimelt on selle raamatu PEATEEMA. Sest ühel korralikul paksul köitel see ju peab olema. See võib olla ARMASTUS, sest Saalomon on selle niimoodi seadnud. Aga see võib olla ka KUNST, sest Saalomon kohtas nüüd üht Eesti kunstnikku. Peateema võiks olla ilmselt ka ILU. Aga me ei eksi ka siis, kui ütleme, et see raamat kõneleb peamiselt kahest inimesest, Saalomonist ja Raulist, ehkki tekstis Rauli kordagi ei mainita. Kõneleb ikkagi. Sest nii pööraselt salapärane on inimestevaheliste sidemete võrk, inimeste omavaheline seotus, nii kummaliselt rikas on kohtumiste ja lahkumiste, sobimiste ja mittesobimiste galerii. Jah, Raul ja Saalomon sobivad teineteisega. Kui nad elaksid samas linnas, siis oleksid nad ilmselt sõbrad, sest neil oleks, millest rääkida.

See raamat, nii nagu Raul ta meile nüüd esitab, see igivana tekst originaalses vormis, on kaunis. Seekord TULEB seda sõna tingimata pruukida! Aga ka rõõmus ja kurb korraga. Raamatusõnade, raamaturidade punamustad pidevad varjud, nii nagu Raul on need seadnud libisema, voolama, hüplema, tarduma, liikuma, kasvama, kahanema, laienema ja ahenema, kõik need kordused ja kajad, see on ELU ISE. Sest kõik meie teod on täis millegi kaja, millegi peegeldust, millegi varje. Või kellegi peegeldust, kellegi varje, kellegi kaja. Ja need varjud ja kajad ja peegeldused on ühekorraga nii rõõmus võimendus kui kurb hääbumine. Nii rõõmus hääbumine kui kurb peegeldus. Elu mitu plaani, mis on alati ühekorraga meie juures, meid kunagi maha jätmata. Mitte miski elus pole mitte kunagi üheplaaniline, ühekihiline, lame. Meie kajame teistele ja teised kajavad meile. Selline sõnalise ja visuaalse ühendus on Raulil võimsalt välja tulnud. Et visuaalne täiuslikkus, see perfektsus, peenus, lõpetatus nagu Raulil ikka (ja kõigi salapäraste nihestuste saatel nagu Raulil ikka), et see kõik hõlmab just Saalomoni teksti, on ühtepidi loomulik ja oodatud, ning teistpidi üllatav ja rõõmustav.

Kui ma oleksin pühendanud oma senise elu kunstiteadusele, siis tõenäoliselt kulutaksin edaspidises elus lõviosa ajast selleks, et kiht kihilt läbi uurida kõik RAULI KAKSTEIST SAALOMONI PORTREED.

Artikli avaldas SIRP 4. juunil 2010; ta avaldatakse ka Läti ajakirjas STUDIJA nr 73, 2010.

Raul Meel sündis 2. märtsil 1941 Reino talus Jalase külas Lõuna-Harjumaal. Õppis insener-elektrikuks. Mesinik. Graafika- ja maalikunstnik, kujur, installatsiooni- ja tuleperformansikunstnik,
poeet-konkretist ja proosakirjanik. Töötanud elektrimontöörina 1959–
1961, mahutite tareerijana 1962–1987, graafika eksperimentaalateljee meistrina 1987–1990. Sealtpeale vabakutseline kunstnik.
Nõukogude võimu all “mittesoovitav autor”, läbi ”raudse eesriide” siiski rahvusvaheliselt tuntud. Trükigraafikakunsti tippajal (1966–1980) ainsa eesti kunstnikuna Rahvusvaheliste Graafikabiennaalide Põhiauhindade Võitjate Rahvusvahelise Klubi liige, nr. 81, 1972 (KLUBI liikmeks kutsuti maailma 11 tähtsaima graafikakunsti võistlusnäituste põhiauhindade võitjad). Valitud auhinnad: 4. preemia ja 3. preemia Krakovi graafikabiennalil (Poola), 1972; 2. preemia Frecheni
graafikabiennaalil (Saksa FV), 1974; Reklamteknik AB kunsti aastapreemia (Rootsi), 1989; Eduard Viiralti nimeline preemia 1989; Kristjan Raua nimeline preemia 1989; Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1995 ja 1998; Dong chil Yang preemia, Modern Masters, Söul, Korea, 1997. Tähtnäitused: 1979, Worl Art Competition: New
Talent and Ideas, Boston, Massachusetts, USA (trükigraafikakunst, 37 kunstnikku, kunstikriitikute preemia); 1994, Raul Meel ja Leonhard Lapin, Musée Matisse, Le Cateau-Cambrésis, France (maalikunst ja
skulptuur); 2000, Realities and utopias, Jane Voorhes Zimmerli Art Museum, New Jersey, USA (maalikunst, 8 kunstnikku); 2001, Tuli kaasaegses kunstis, Pedvale Vabaõhu Muuseum, Talsi, Läti (tuleinstallatsioon & - performanss, 11 kunstnikku, 1. preemia); 2004, Ilja & Emilia Kabakov ja Raul Meel, Tallinna Kunstihoone, Eesti (installatsioonikunst); 2010, Estonian dialodue in Henry van de Velde’s Art Library (visuaalne ja heliluule), Gent, Belgium.
Valitud publikatsioonid: Roger Pierre Turine. “D’Árt et De Estonie. Pour Saluer Raul Meel”, Alentours, Editions Tandem, 1993, Gerpinnes, Belgium (raamatusari esitab igast riigist valitud ühte silmapaistvat loovisikut kunsti-, kirjanduse-, teatri-, filmi-, muusika-
või arhitektuurialalat); USA kunstimuuseumi aastaraamat ”Zimmerli Journal”, FALL 2006 NO 4, publitseeris lehekügedel 88-103 Jeremy Canwell’i essee ” System, Terminus, and Time: The Mystical Art of
Raul Meel”.

Jaak Jõerüüt:

Solomon and Raul

However rich a man may be, however materialistic the corner of the world in which the man lives may have become, however often a man may have pretended to be someone else, even to himself, however skilfully a man may have played his part in the drama of life, he will nurture a longing in his heart for SOMETHING COMPLETELY DIFFERENT.

This longing is common to all – a prisoner, a millionaire, a president, a general, a pirate, a tribal chief, a truck driver or a prostitute – and is not easily suppressed This SOMETHING different will sometimes be reflected by a single word that is to be found in every language. The word may be KING. Or perhaps it is SKY. It may be GOD. Or INFINITE. Or LOVE. Or CHILD, or HOPE. Solomon, a KING of Israel, was the man to whom a biblical text called the Song of Songs is attributed. The Song of Songs is about LOVE, which is as INFINITE as the SKIES. As long as there is someone on the Earth who is interested in the text, there is still HOPE that the whole world has not become a DEPARTMENT STORE. An internationally renowned Estonian artist and author of many TEXTS, Raul Meel has placed the almost three thousand-year-old Song of Songs into a mould he has cast for it and the result is a book (in fact, several books) about which I can only use one word: POWERFUL For his exhibition, which opened in the Henry van de Velde Art Library of Ghent University, Belgium on 20 April, and closed on 28 May, Raul Meel composed – by writing and drawing and through music – virtual books of visual and sound poetry, including The Song of Songs in eleven languages: Dutch, German, English, Italian, Spanish, Portuguese, Swedish, Russian, Finnish and Estonian. Presently he is working on his last, the Latvian-language book.

Only one of them – the English-language version – has been printed and bound; it is a rarity in one hundred numbered copies. (The Estonian Embassy in Latvia gave one of these rare copies to the Latvian National Art Museum and another to the Latvian National Library.) Raul Meel composed his texts and pictures of the Song of Songs using the biblical translations that sounded most poetic to him and to the translators that he consulted. In comparing these books, we can see that different translators have understood and imagined and translated the original text in different ways. Thus unique books in different languages were born, in which each page has been rendered in a distinctive artistic form. Each page is a work of graphic art and, one after another, the pages tell us their own STORY. The combination of the ancient and widely-known original text in Hebrew and congenial modern art and poetry yields a result whose roots and branches reach national cultures as well as world culture, fine arts as well as literature, religion as well as modern technology.

My reading and viewing experience is naturally subjective, as the ability to perceive is highly individual. What I can say concerns the English edition. Above all, I think it is a powerful book. For me, it exists as an integral WHOLE. The two men of flesh and blood, Solomon and Raul, are separated by a time difference of approximately three thousand years. Both of them perceive the world around them through eyes of passion.

In the 1960s, Raul Meel began to write poetry in which the use of letter arrangement was important and this activity was smoothly transformed into modern graphic art, which was about to conquer the world. For me, this is not a boring page in art history because I was an eyewitness. And I remember. Now I witness another step that Raul is taking up the artistic ladder. I am studying this rare thick book and I cannot help wondering at how natural it appears. As a person who has read, browsed or leafed through thousands of books, I must say that this is extraordinary Let us not go into a long and too tempting discussion of what the MAIN FOCUS of this book is. It is a thick volume and it should have a focus. It might be LOVE, as Solomon wrote it as a love poem. Or it might be ART, as Solomon and an Estonian artist have met here in this book. The main focus may be BEAUTY.

However, we are not mistaken if we say that this book is chiefly about two people, Solomon and Raul, although there is no mention of Raul in the text. Yet it talks about Raul, since the network of interpersonal relationships, the link between people, is totally mysterious and the gallery of meetings and departures, harmony and disharmony is oddly plentiful. Yes, Raul and Solomon are kindred spirits. If they lived in the same city, they would be friends, as they would have something to talk

As presented by Raul, the book, an ancient text rendered in an original artistic form, is beautiful. This is the word that MUST be used. And it is cheerful and sad at the same time. The ever-present black and red shadows of words and lines in the book that slide, flow, jump, freeze, move, grow, wane, taper upward or downward, all these repetitions and echoes, this is LIFE itself. Because all our actions are echoes of something, reflections of something, or shadows of something. Or the reflections of somebody, shadows of somebody, echoes of somebody. And these shadows and echoes and reflections are cheerful amplifications as well as a sad death. A cheerful death as well as a sad reflection. The different aspects of life that are always with us, without leaving us for a moment.

Nothing in life is one-sided, one-layered or flat. We echo others and others. This combination of the verbal and the visual has a powerful effect. Visual perfection, this perfection, refinement and completeness that is typical of Raul (and the mysterious displacement that is typical of Raul) is combined with the text of Solomon, and this is perfectly natural and expected, but surprising and gladdening as If I had devoted my previous life to writing art history, I would spend a good part of my time on exploring – layer by layer – all of the THE TWELVE PORTRAITS OF SOLOMON by RAUL.

Raul Meel was born on 2 March 1941 at Reino Farm in Jalase Village in southern Harju County. He studied to be an engineer- electrician. Beekeeper. Painter and graphic artist, sculptor, installation and fire-performance artist, prose writer and visual and sound poet. He worked as an electrician 1959-1961, as a tare weigher 1962–1987, as a master in an experimental graphic art studio 1987-1990, and after that as a freelance artist. He was a persona non grata in art during the Soviet era, although still known beyond the Iron Curtain. During the heyday of graphic art, he was the only Estonian artist who was a member of the International Club of the Prize Winners of the International Print Biennials, No 81, 1972 (the Club invited the winners of the main awards to the world’s 11 most important graphic art competitions). Selected awards: 4th Prize and 3rd Prize at the Cracow Print Biennial (Poland), 1972: 2nd Prize at the Frechen Print Biennial (West- Germany), 1974; Reklamteknik AB Annual Art Award (Sweden), 1989; Kristjan Raud Award in 1989 (Estonia); Eduard Viiralt Award in 1989 (Estonia); cultural award of the Estonian Republic 1995 and 1998. Key exhibitions: 1972, Venice Art Biennale, curator’s exhibition; 1979, New Talents and Ideas of World Art (37 artists, art critics’ award) Boston, Massachusetts, USA; 1994, Raul Meel and Leonhard Lapin, Musée Matisse, Le Cateau Cambrésis,
France; 2000, Realities and Utopias (eight painters), The Jane
Voorhees Zimmerli Art Museum, New Jersey, USA; Fire in Modern
Art, Pedvale Open Air Art Museum, Talsi, Latvia (fire-installation & -
performance, 11 artists, 1st Prize); 2004, Ilya & Emilia Kabakov
and Raul Meel (installations), Tallinn Art Hall, Estonia; 2010,
Estonian dialogue in Henry Van de Velde’s Art Library (visual and
sound poetry), Gent, Belgium. Selected publications: D’ Art et De Estonie. Pour Saluer Raul Meel, Alentours, Editions Tandem, 1993, Gerpinnes, Belgium (the series presents one outstanding person in culture either in art, literature, theater, film, music or architecture); USA Art Museum yearbook Zimmerli Journal, Fall 2006 No 4, published on pages 88-103: Jeremy Canwell’s essay System, Terminus, and Time: The Mystical Art of Raul Meel.

RM April 2010